Ahvenal ei olnud aimu,
kust leida lõunaks lepamaimu
või mõnda väikest särjepoega,
kes hüpleks järves rõõmsa moega.
Seepärast õige mornis tujus
nüüd ahvenjärves ringi ujus
ja mõtles: «Küll on ikka nöök,
kui söömata jääb lõunasöök.»
Siis äkki märkas: nagu tont
veepinnal lebas haugiront,
ning samas tärkas mõte temas,
et haug on saaki varitsemas.
Ta sabaga veel andis hoogu
ja ujus peitu pilliroogu.