Отвергнутые воспоминания

Примечания

1

François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

2

Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

3

Turo Uskali. Älä kirjoitaa itseäsi ulos – Moskovan-kirjeenvaihtajat Neuvostoliitto-kuvan kuriireina. Jyväskylä, 2003.

4

Margit Sutrop. Nõukogude aja ihalus on ohtlik. – Postimees 25.05.2006.

5

http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/koikfreimid.html

6

Aigi Rahi-Tamm. Küüditamised Eestis. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 15–57.

7

Imbi Paju. Bolševikud on hoiatusmärk ajaloost. Intervjuu Simon Sebag Montefiorega. – Postimees 12.11.2004.

8

François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

9

Max Jakobson. XX sajandi lõpparve. Tallinn, 2005.

10

Anne Applebaum. Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn, 2005.

11

Эту тему рассматривает в «Хельсингин Саномат» («Helsingin Sanomat») 15.11.1998 Майкки Кивихарью-Вибенга (Maikki Kiviharju-Wiebenga).

12

Alain Besançon. 20. sajandi õnnetus. Tallinn, 2001.

13

François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

14

Elsbet Parek. Minu koolipõlve Tallinn 1916–1922. Tartu, 1999.

15

Там же.

16

Там же.

17

Там же.

18

Там же.

19

Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.

20

Комментарий историка Хейкки Раусмаа. 24.10.2006.

21

Marko Mihkelson. Punane terror ja kirik Eestis 1918–1919. – Looming 1992, nr. 11, lk. 1545–1552; Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.

22

Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.

23

Catherine Merridale. Night of Stone. Death and Memory in Russia. London, 2000.

24

Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.

25

Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940. Koost. Anni Matsulevitš. Tallinn, 1993.

26

Там же.

27

Marek Tamm. Ajaloolane Certeau – püüdmatuse püüdja. Intervjuu prantsuse ideeloo uurija François Dosse’iga. – Sirp 20.01.2006.

28

Rahvusprobleeme Eestis. II rahvaloenduse tulemusi. Vihik IV. Tallinn, 1937.

29

François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101. Франсуа Досс ссылается на книгу: Paul Ricouer. La marque du passé.

30

Eero Medijainen. Eesti ja maailm. – Eesti identiteet ja iseseisvus. Tallinn, 2001, lk. 110–135.

31

Там же.

32

Там же.

33

Vähemusrahvuste kultuurielu Eesti Vabariigis 1918–1940. Koost. Anni Matsulevitš. Tallinn, 1993.

34

Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

35

Eero Medijainen. Eesti ja maailm. – Eesti identiteet ja iseseisvus. Tallinn, 2001, lk. 110–135.

36

François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

37

Viktor Kravtshenko. Ma valisin vabaduse. Stockholm, 1948.

38

Там же.

39

Erika Nivanka. Soome lahe kahel kaldal. Tallinn, 2002.

40

Там же.

41

Там же.

42

Там же.

43

Там же.

44

Leonid Mletšin. KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Tallinn, 2002. (Леонид Млечин. КГБ.Председатели органов госбезопасности. Рассекреченные судьбы.)

45

Richard Pipes. Kommunism. Lühiajalugu. Tartu, 2005.

46

Robert Conquest. The Great Terror. A Reassessment. Oxford, 1990.

47

Martin Arpo. Detsembrimäss 80 aastat tagasi. – Postimees 01.12.2004.

48

Arvo Tuominen. Kremlin kellot. Muistelmia vuosilta 1933–1939. Helsinki, 1957.

49

Elhonen Saks. Püha Maa Iisrael. Tallinn, 1998.

50

Simon Sebag Montefiore. Stalin. Punase tsaari õukond. Tallinn, 2005.

51

Erika Nivanka. Soome lahe kahel kaldal. Tallinn, 2002.

52

Ants Oras. Eesti saatuslikud aastad 1939–1944. Tallinn, 2002.

53

Eero Medijainen. Eesti ja maailm. – Eesti identiteet ja iseseisvus. Tallinn, 2001, lk. 110–135.

54

Viktor Kravtshenko. Ma valisin vabaduse. Stockholm, 1948.

55

Там же.

56

Simon Sebag Montefiore. Stalin. Punase tsaari õukond. Tallinn, 2005.

57

Arvo Tuominen. Kremlin kellot. Muistelmia vuosilta 1933–1939. Helsinki, 1957.

58

Lennart Meri. Kommunismi kuritegude seminaril. – Riigimured. Tartu, 2001, lk. 108–113.

59

Aigi Rahi-Tamm. Inimkaotused. – Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991. Tallinn, 2005, lk. 23–42.

60

Ants Oras. Eesti saatuslikud aastad 1939–1944. Tallinn, 2002.

61

Gudrun von Uexküll. Jakob von Uexküll. Seine Welt und seine Umwelt. Hamburg, 1964.

62

Там же.

63

Письмо Александра фон Кайзерлинга Гудрун фон Икскуль, адресовано: c/o Dana Brunow, Kotka

64

Lennart Meri. Ždanov kui režissöör. – Presidendikõned. Tartu, 1996, lk. 204–210.

65

Там же.

66

Nikita Hruštšov. Khrushcev Remembers. Boston, Toronto, 1970.

67

Jonathan Glover. Humanity. London, 2000; Karl Marx. Concerning Feuerbach. – Early writings. Harmondsworth, London, 1975.

68

Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

69

Там же.

70

Stalin. Toim. Christopher Dobson ja Jacques Legrand. Tallinn, 2001.

71

Там же.

72

Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

73

Aleksandr Solženitsõn. Gulagi arhipelaag. 1.–2. osa. Tallinn, 1990. (Александр Солженицын. Архипелаг ГУЛАГ)

74

Там же.

75

Там же.

76

Lauri Mälksoo. Nõukogude genotsiid? Massiküüditamine Balti riikides ja rahvusvaheline õigus. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 131–159.

77

Там же.

78

Alain Besançon. 20. sajandi õnnetus. Tallinn, 2001.

79

President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees. Dokumente ja materjale. Tallinn, 1993

80

Erkki Tuomioja. Hiljainen alistuminen neuvostomiehitykseen; http://www.tuomioja.org/index.php?mainAction=showPage&id=46&categori=3.

81

Seppo Zetterberg: väikerahvas jäägu aristokraadiks. Imbi Paju intervjuu. – Postimees 06.09.2004.

82

Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Tallinn, 1996.

83

Vahur Afanasjev. Brüssel usub pisaraid. – Sirp 17.03.2006.

84

Jaan Kross. Mõtisklus küüditamise motiivil. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 11–13.

85

Hain Rebas. President Päts ja poliitik Laar Vene luure küüsis. – SL Õhtuleht 19.04.2003.

86

Toomas Hiio. Head ja halba otsides. Mõtteid „Hääletu alistumise” seest ja ümbert. – Vikerkaar 2004, nr. 12, lk. 127–136.

87

Eero Medijainen. Sõnaderohke sõnumine. – Sirp 08.10.2004.

88

Seppo Zettenberg: väikerahvas jäägu aristokraadiks. Imbi Paju intervjuu. – Postimees 06.09.2004.

89

Toomas Hiio. Inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi ajaloo uurimisest Eestis. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 77–91.

90

Catherine Merridale. Night of Stone. Death and Memory in Russia. London, 2000.

91

Seppo Zettenberg: väikerahvas jäägu aristokraadiks. Imbi Paju intervjuu. – Postimees 06.09.2004.

92

Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus. 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Tallinn, 2004.

93

Taisi Reiman. Pikk teekond. – Looming 2001, nr. 12, lk. 1831–1847.

94

14. juuni 1941. Mälestusi ja dokumente. Koost. Mart Laar. Tallinn, 1990.

95

Peep Varju. Eesti laste küüditamine 14. juunil 1941 kui genotsiidikuritegu. Tallinn, 1994.

96

Интервью Айги Рахи-Тамм Имби Паю, 2005.

97

Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Grimes Against Humanity. Tallinn, 2006.

98

Stalin. Toim. Christopher Dobson ja Jacques Legrand. Tallinn, 2001.

99

Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Grimes Against Humanity. Tallinn, 2006.

100

Там же.

101

Там же.

102

ERA, f. 40, n. 1, s. 690, l. 260.

103

http://www.einsatzgruppenarchives.com/trials/sandberger.html.

104

Aigi Rahi-Tamm. Teise maailmasõja järgsed massirepressioonid Eestis. Allikad ja uurimisseis. Tartu, 2004.